Tuesday, October 13, 2015

Paberpäevikute ümberjutustused - Tanzaania, Kilimanjaro, Zanzibar.

Pole ammu mahti saanud blogi täiendada, seda ennekõike paberpäevikute olemasolu ja interneti vaeste sihtpunktide külastamise tõttu. Umbes aasta tagasi sai alustatud Kilimanjaro otsa ronimist, siis oleks viimane aeg paremad palad lagedale tuua. 


Tänaseks reisikirjelduseks on siis Tanzaania.

Kuskil 2014. aasta suvel tekkis idee vallutada mõni märkimist vääriv mägi. Esimesed pilgud sai suunatud Mont Blanci peale, kuid netist leitud pakkumised tundusid veidi liiga kallid 3-5p matka jaoks. Mõtlesin, et äkki saab sama raha eest mõnes riigis kus ma käinud ei ole sama või parema elamuse. Googeldasin veidi ringi ja ühel hetkel meenus, et Nepaalis käies istusin kord ühe ameeriklasest mägironija kõrval bussis, kes rääkis, et Kilimanjaro Aafrika kõrgeima tipuna oli üks tema lihtsamaid kõrgeid mägesid. Täpselt minule sobiv. Uurisin ja puurisin kuni leidsin omaarust normaalse pakkumise ja võtsin ühendust nendega. Päris üksinda ei olnud tahtmist seekord reisima minna, isa aitas abist välja.

Esimene ja teine etapp oli varustuse hankimine ja vaktsineerimine. Vaktsineerimine läks lihtsalt, tuli minna haigla ja teha süstid. sain 6tk korraga. 3 ühele õlale ja 3 teisele. Mitu päeva olid käed veits töntsid. Varustuse hankimine läks ka pigem kiirelt pärast seda kui isa välja uuris tuttavatelt, mida kaasa on vaja osta. Päris mitmeid lisaasju oli vaja osta võrreldes minu algse nimekirjaga.

Sekeldused reisil algasid kohe päris alguses. Isa polnud tähele pannud, et tema passi kehtivus lõppeb vähem kui 6 kuud pärast reisi alustamist ja teda ei lastud lennukile Tallinnas. Tema kott aga oli juba lennukis ja see oli vaja maha saada. Tehti vajalik kõne ja ma läksin üksinda lennukile, isa lubas uue passi vormistada ja järgi lennata.

Vahepeatus oli Amsterdamis ja seal juba isa helistas mulle, et kotid olid vahetusse läinud ja hoopis tema oma tuli minuga kaasa. Mis seal ikka.

Jõudsin Nairobi, Keenia ja veetsin seal ühe ööpäeva. Suhteliselt mõttetu linn valgele inimesele. Suurt mitte midagi teha ega vaadata polnud. Kõik valged, kes riiki tulevad pidid otse lennujaamast safaritele siirduma. Oma öömajas söömas olles jäi huvitav kuulutus silma (5000 keenia šhillingit on 42€):


Järgmine päev siirdusin Arushasse, Tanzaania. Linn asub 25-50km kaugusel Kilimanjaro erinevate radade alguspunktist. Mul tuli retk ümber muuta vastavalt isa kohale jõudmisega ja vahepeal tegevust endale leida. Jõudsin kohale ja hakkasin oma pagasit taga ajama. Läks 2-3p ja lõpuks läbi suure häda sain kätte. Mitte mingit abi KLM ega Estonian Airist polnud, mõlemad väitsid et kott on kuskil seal kus seda ei olnud. Lõpuks tegi üks kohalik Nairobi lennujaama kõne ja loomulikult oli kott seal ja sain juba järgmisel hommikul kätte. See oli mu reisimiste jooksul vist elus kolmas kord kui olen pagasi ära andnud ja kohe mingi jama.

Kott käes ja isa saabumiseni veel 4-5 päeva mõtlesin, et ideaalne ajasisustus oleks Safari teha. Käisin linna peal ringi ja tehti pakkumine, mis ei tundunud täieliku tüssamisena. kauplesin kopika alla ja järgmine hommik võeti peale. Safari plaan oli: Manyara rahvuspark, Ngorongoro kraater ja Tarangire rahvuspark - igas 1 päev.

Teel rahvusparki, kiirtee kõrval:

 Elevant toitumas manyara rahvuspargis:

 Pärdikud:

Jõehobud ja Jeepid:

 Lõvid 10m kaugusel Jeepist:

Keset Ngorongoro kraatrit läks auto katki. Jahutusvedeliku kork lendas minema keset sõitu. Remont käib:

 Vaade autost keset kraatrit:

Gnuude arvukuse üle kurta ei saa, iga must täpp on gnuu või sebra:

Baobab puu:

Jaanalinnud joomas, mis pidi olema väga haruldane, millegi pärast need loomad ei tarbi vett eriti:


Safarilt tagasi jõudis ka isa pärale ja pärast päevast puhkamist oli suund mäele. tee peal läksime ka isa kotile lennujaamas järele (ka tema kott ei jõudnud kohale), pärast sehkendamist saime koti kätte, aga oh imet matkasaapad kotist puudu. Tegime vajalikud formaalsused ära (oluline on kontrollida kotti kätte saamisel ja teha pilt kaalumisel kaalu erinevusest kui midagi puudu, kaalud on pagasi ära andmisel kirjas). Õnneks väga külm polnud ja isa käis matkatossudega mäel ära. Meie valituks sai vähe haruldasem rada, et täit kogemust saada: Lemosho rada, mis on kõige pikem ja seega ka kõige vaheldusrikkam.


Pakikandjad. max 30kg seljas + enda asjad. 8$ päevas +tipp saavad väidetavalt. 

 esimesel päeval oli veel metsa:

 Ööbimine matkal:

 Varahommikul ärgates oli kirme telgil:

 3500-4000m peal kus suurt midagi ei kasvanud enam:

 mäe kaldenurk:

Lõputõusul ca 5000-5200m. kerge mäehaigus oli küljes ehk stabiilne peavalu, õnneks kannatas ära ja hullemaks ei läinud.

Mäe otsas liustik, mis pidi 2030ndaks aastaks täielikult ära sulama.

 Mägi vallutatud:

Alla tulek:

Järgmisena sai suund võetud Zanzibarile. Tegu on India ookeanis asuva saarega, mis on mandrist 20-30km. Saare pealinnas oli laialdaselt Araabia ahitektuur esindatud.

 Tänavakunst:

Kilpkonna varjupaigas. Üks kuningas teisele oli kunagi kinkinud x arvu kilpkonnas, vanimad kusjuures on siiani elus.

 Tagasiteel andis paadimees ameti üle mulle. Terve tee lasin ise sõita, varuamet on olemas.

 "The Rock" restoran. väga huvitav kogemus ja üllatavalt suur seest. tõusu ajal sõidad paadiga restorani, mõõna ajal saab ise kõndida restorani.

 Huvitab jalkamängu reklaam eestlasele.

Ja reis saigi läbi. Ilmselt kõik ei saanud päris nii põhjalikult kirja kui paberkandjal päevikku, kuid kel huvi saab alati näost näkku juurde küsida.


Järgmine kord kirjutan Jordaaniast.


Wednesday, July 2, 2014

Kambodža ja Songkran

Tervitused Eestist,

võtan lõpuks kokku ja proovin 2-3 kuu tagused teod kirja panna, enne kui liiga hilja. Pärast Laost sai suund võetud kambodžasse Phnom Penhi. lubatud 6-7h bussisõit möödus sujuvalt 10 tunniga nagu arvata võis. Enamus teest oli kruusateel, kuigi oli näha mingeid märke teetöödest. 

Phnom Penh oli suht tavaline linn. Ei oskagi midagi muud meenutada, et võrreldes Laosega oli väga hea toit, aga selle võrdluse võidaks enamus riike. Kõige huvitavam koht, kus käidud sai selles linnas oli Toul Sleng genotsiidi muuseum. Üsna õudne koht, kuid tuleb selliste asjadega kursis olla. Tegemist oli endise keskkooliga, mis muudeti vangimajaks ja piinamiskambriteks. ülekuulamise reeglid:


koolimaja:


Igatahes pärast Phnom Penhi oli järgmine sihtmärk Siem Reap ja Angkor Wat templikompleks. Bussisõit nagu ikka möödus vingelt. seekord uurisin netis välja, mis bussifirma läheb ja kui kaua päriselt reis kestab. Lubatud 6h asemel räägib internet 9h. arusaadav, tuleb arvestada. Start pidi olema 11 kandis. Kohale jõudes selgub, buss katki ja 2h pärast läheb järgmine buss, et saab sellega minna. Äge, tuleb siis kinno minna. Kinost tulles saabki bussi peale ja õigepea stardibki. Kohe tuju muutub kuna järgmise 3h-ga buss linnast välja ei jõua, küll on ummik, teeremont, avarii, politsei. Ühesõnaga koguaeg on takistus. Kohale saabumise aeg 01 öösel. vana hea 6h asemel läks 14h. El Classico. On millest rääkida vähemalt. Sellega asi ei lõpenud muidugi, tuk-tukiga läks kõvemaks vaidlemiseks hinna üle ja kui lõpuks tüüp alla andis, siis muidugi selgus, et ta ei leia hotelli üles. Õnneks oli piisavalt kaval ja küsis teiste juhtide käest mingi hetk ja siis saigi õigesse kohta välja jõutud. Rõõmus päev.

Tegin bussis ebaõnnestunud selfika, aga sai päris hea kaader sellegipoolest.



Hotell ise oli üks kõige ägedamaid kus ma kunagi Aasias olen käinud ja seda 20$ eest öö. Kel kunagi asja, siis julgen soovitada: Dyna Boutique Hotel. Siem Reapis suht standard laks, templite kompleks ja söök/jook keskuses. Kohati ajasid baarides õllehinnad naerma küll, suht standard oli 1$ või vähem lahtise õlle eest maksta ja täitsa OK õlu oli.

Templi minekuks rentisin tuk-tuki päevaks ~12$ eest, täpselt ei mäleta, aga suurusjärk oli selline. tundub hea tehing igatahes, kuna tüüp ootab ja sõidutab sind niikaua kui tahad. Ilm oli +40 või rohkem ja niiske, niiet väga kaua ei tahtnud, aga kõva 3h+ tuli ära küll ja ega väga rohkem ei olnudki pinnapealselt näha, kuna enamus templeid on asjaarmastaja pilgu järgi üsna sarnased. Sai käidud 5-6 templis ja neist sai pilte hulgi tehtud ja toon mõned välja:

Kõige suurem tempem Bayon:


sillakaunistus:


sambad on sillatoed.



sama silla peal templi

Enne taastamist oli enamus templeid sarnased:


Tomb Raider filmiti selles ja järgmise pildi peal olevas templis.


Nagu näha on asjad taastamise järgus alles.



Pärast seda sai lennatud Bangkoki ja arvuti garantiisse viidud ja seda 3 nädalat oodatud ja siis koju tuldud. Bangkok oli sihitud täpselt nii, et näeks tai festivali Songkrani ka ära, millest pilte pole, kuna tegemist on 3 päeva kestva veesõjaga ja kaamera ei peaks vastu. küll aga Googlil on veekindel kaamera. (vajuta lingi peale)


PS: reisi kokkuvõte on selline:

olin ära 7,5 kuud. käisin 10. riigis, millest 1 olin ennem käinud ja 2 olin vahepeatusena väga vähe aega ehk kuhu tuleks uuesti minna (Uus-meremaa ja Myanmar). Jäin rahule.

Sunday, May 4, 2014

Laos

Üleeile jõudsin Eesti, aga teen postid tagantjärgi rahulikus tempos ära. Alustan Laosega.

Laoses sai järgitud suht standard turisti marsruuti algfaasis, kuni lõpuks inerts sai murtud ja soovituste põhjal oma rada astuma hakatud. Algas Tai-Laose piiriületusega Chiang Khong (Tai) / Huay Xai (Laos) linnas. võetud ülehinnatud tuk-tuk kohalikult tuk-tuk monopolilt ja siirdutud hommikuse pikapaadi peale.


Sihtpunktiks oli endine Prantsuse koloniaallinn Luang Prabang, reis sinna kestis sujuvalt 2 päeva, ööd laevas veetma ei pidanud ja sai veeta külas jõe ääres. Hommiku uuesti loksuma. 

Vahepeatuse küla:


Luang Prabang oli üsna hubane linn kui olla harjunud euroopa nägudega ehk turistide armeega. Ise väga sillas polnud sellest ja pärast paari päeva ammendas. Ei saa öelda, et kehv koht oleks olnud siiski. Lihtsalt sitaks palju turiste. Aga täitsa tore turg oli seal ja kuigi kauplemine oli kohati naljakas sai asjad lõpuks mõistliku hindadega kätte. 

Näide:
küsin: "palju objekt maksab?"
saan vastuse: "5 000 ehk ca 0,5€"
küsin: "palju 3 objekti erihind on?"
saan vastuse: "25 000"


Luang Prabangis sai peale minimaalse ostlemise veel ronitud ja uuritud muuseumeid ja heateona annetasin 2 raamatut ka kohalikule raamatukogule: "The Book Thief" ja "Children of Dune". Mõlemad täitsa head raamatud. Ainuke asi mida kahetseda oli unustada sissekirjutus teha annetatud raamatutele.

esimese faas ronimisest:

kohale jõudmine:


kuna muuseumites pilti teha ei või siis tuleb näidata endist kunni.


Järgmine sihtmärk oli Vang Vieng, mis on keskendunud lõõgastumisele, mis suuremal määral päädib baarides istumisega. Siiski päeval oli ka midagi teha. Näiteks hüpata puuotsast vette:


Kuigi tundub üsna lihtne 5m kõrgune hüpe, siis üleval olles lihtsuse skaala muutub.

Sai ka kuuma õhupalliga sõita, aga kuna lugesin reviewsid et üsna palju väikeseid õnnetusi on juhtunud ja turvalisus ei huvita kedagi siis jätsin selle vahele seekord. jõuab veel. Pildi tegin siiski ära.



Edasi sai liigutud läbi pealinna kus sai 2 tundi veedetud Thakheki nimelisse linna kuhu soovitati minna, et teha rolleriga 4-päevaline ringreis. rollerisõidu tipphetked olid petangi mängimine kohalikega õlle peale (Sabaidee guesthouse) ja Konglori koobas. mõlemad olid sündmused, mis jäävad ilmselt väga kauaks meelde ja kindlasti Laose tipphetked. Ringreis ise oli 350km pikk.


Koobas oli eriline kuna koopast voolas läbi jõgi ja sai paadiga kottpimedas läbisõita. 3h edasi-tagasi.


Pärast Thakheki sai 4000 saare (pildid lingile vajutades) poole suund võetud. väga ilus ja chill koht, kuid häirima jäi hotellitoast raha haihtumine. Mistõttu mitte kõige positiivsem mälestus. muidu suht ok koht, aga kui plaanite seal piljardit mängida siis parem võtke oma kriit kaasa, kuna peaaegu kuskil seda ei leidu. lisaks tuleks olla üsna avatud meelega laudade loodis oleku suunas.



Jutt jätkub järgmine kord Cambodiast


Monday, April 28, 2014

Põhja-Tai

Suht kohe peale eelmise posti tegemist ütles arvuti emaplaat üles ja olin just rongiga põhja-Taisse sõitnud mistõttu läks ligi kuu aega enne kui arvuti Bangkoki garantiisse viia sain ja seal läks ka pea 3 nädalat. See on siis osaline põhjus miks uut posti pole olnud.

nagu öeldud oli pärast Sri Lankat järgmine sihtpunkt põhja-Tai, Chiang Mai linn kus sai ca nädal aega ringi tiirutatud. võrreldes Bangkokiga väga rahulik ja looduse keskel asuv veidi suurem kui Tartu linn. Metropoli ala siiski ca 1 miljon.

Enamus vaatamisväärsused olid seotud looduse või kohaliku kultuuriga. Esimese asjana sai üle checkitud Valge tempel ja must maja. Eriti meeldis üüratult suur must maja, mis meenutas väga viikingite ehitusstiili.





Enne jõusaali:


Jõusaalis:
Pärast jõusaali:


sai käidud päris mitmel suurel turul šhoppamas, aga pilte teha ei viitsinud. Fotokal välk läks katki mingihetk, mistõttu ööpildid suht kehvad.

Chiang Maist sai edasi liigutud ca 150km veel põhja poole Chiang Raisse, kus sai 2-3 päeva mägikülas oldud ja ringi matkatud.

suure matkatuhinaga sai esimene hommik vara sammud mäkke seatud ja pärast tunniajast jalutuskäiku jõutud kuumavee allika juurde kus ka oluliselt jahutatud kuid endiselt üsna kuumas kuumaveeallika basseinis ära käisin. sisenemine oli ettevaatlik:


kui matkatuhin vaibuma hakkas sai hääletamise osavust näidatud. 3-4 tunnise asfalti osa sai 20min sõiduni vähendatud. Vedas, enamus oli ainult mäest üles ja ilmselt oleks ära eksinud teedelt maha pööramisega.


kellegil isu Chiang rai kodumajutusega matkaradasid proovida siis sai mööda jalutatud künka otsas asuvast väga ilusast ööbimispaigast (vajuta lingile)

matkaraja üks tippsündmusi oli kosk, millel oli 5 tasandit. sai ka ujumas käidud seal


sai ostetud korralik ports sipelga munasid ja hiljem midagi omleti sarnast suppi tehtud. üllatavalt maitsev.


aitasin neiu 3 meetrit mäest üles ja andis vastutasuks 2 banaani. Akha mägiküla.



Põikasin kaheks tunniks ka Myanmari ühepäevase viisaga Valga/Valka taolises linnas.



järgmine post Laosest